UUDISED

„Meie suurimaks väljakutseks on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht  Eha Paas. „Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal, tänaseks on meil oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51  ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.

„See on nüüdseks kuues kord, kui maaeluministeeriumi algatusel Eesti toidupiirkonda valitakse, kes saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile, anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad, tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.

Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuri sündmustele, kooskokkamiste õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega.

Toidupiirkonna valimise eesmärgiks on piirkondade tugevdamine läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame selle kaudu toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et aidata läbi toidu avastada oma piirkonna identiteeti ja atraktiivsust ka külaliste jaoks,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitleid on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Põhja-Eestile üle annab.

Pildil on Anija Mõisakohwiku perenaise Ülle Niinemetsa kiluvõileivad.

Jaga: