03.11.2026

Lahemaa restoranide nädal kutsus sügisesele maitserännakule – kohalik toit ja head toidukohad on väärt hoidmist!

Fotol Maias Harakas kohvik
9.–18. oktoobrini toimunud Lahemaa restoranide nädal kutsus inimesi sügisest Lahemaad avastama ja kohalikke maitseid nautima. Nädala mõte oli anda põhjust tulla loodusesse ka sügisel, võtta aega iseendale ning avastada, milliseid toredaid toiduelamusi meie piirkond pakub.

Tänavusel restoranide nädalal osales 15 toidukohta üle Lahemaa ja Põhja-Eesti. Nende seas olid mõisarestoranid, kõrtsid, mereäärsed restoranid, kodukohvikud ja omanäolised väiksemad toidukohad. Igaüks neist oma näo, lugude ja maitsetega. Menüüdes said kokku sügise parimad annid: metsaseened, kõrvits, õunad, ploomid ja värske kala meie rannikumerest.
Luksus, mis ei pruugi meile endale alati luksusena tunduda
Mõtleme vahel, et eriliste toiduelamuste saamiseks tuleb sõita suurde linna või otsida neid kaugemalt. Tegelikult on meil siin, keset kaunist loodust, olemas oma restoranid ja väikesed toidukohad, kus väärtustatakse kohalikku toorainet, tehakse süüa südamega ning pakutakse midagi enamat kui lihtsalt kõhutäidet.
See on omamoodi luksus. Luksus, et pärast metsas või mere ääres jalutamist saab istuda mõnusas söögikohas, nautida kohalikust toorainest valmistatud toitu ja tunda, et oled osa paigast, mida külastad. Aga see luksus ei püsi iseenesest. Restoranide ja väiksemate toidukohtade pidamine, eriti väljaspool suuremaid keskusi ja hooajalisel ajal, ei ole lihtne. Nagu restoranide tagasisidestki selgus, on külastajaid praegu vähem ning inimesed käivad väljas söömas ettevaatlikumalt. Mitme toidukoha jaoks oli restoranide nädal siiski hea võimalus tuua uusi külalisi ja tutvustada oma tegemisi.
Rõõmu, üllatusi ja ausaid tähelepanekuid
Restoranide tagasiside näitas, et nädal tõi kaasa väga erinevaid kogemusi. Maias Haraka kohvikus läks nii hästi, et kõik ette broneeritavad kohad täitusid juba kolm-neli nädalat enne sündmust. Nõudlus oli nii suur, et tuli korraldada ka lisaõhtusöök. Külalisi tuli nii oma külast ja naaberküladest kui ka kaugemalt. Wirkese restorani pererahval tuli olla loominuguline ning seminariruum restorani saaliks muuta, et kõik soovijad ära mahutada.
Ka Anija Mõisakohwikus oli põhjust rõõmustada – külastajaid jagus ning viimasel laupäeval tuli mõnele huvilisele juba ära öelda. Valgejõe Veinivilla elektrita õhtusöök oli seekord tagasihoidlikuma külastajate arvuga, kuid kohaletulnud jäid rahule. Naga Pizza & Köök Hara sadamas tõdes, et inimesed tulid eelkõige nende tuntud pitsat nautima – ja see ongi märk sellest, et oma nägu ja tugevusi tasub hoida.
Samas ei olnud kõigi jaoks nädal varasemate aastatega võrreldes sama edukas. Näiteks Sagadi restoran märkis, et külastajaid oli varasemate kordadega võrreldes ligi kolm korda vähem. Ka mitmed teised osalejad tõdesid, et huvilisi oleks võinud rohkem olla.
Ent tagasisides jäi kõlama ka midagi enamat kui külastajate arv. Kõnnu Viinaköögi jaoks oli osalemine võimalus katsetada uut formaati ja mõelda rohkem kogukonna peale – kuidas kohalikud ettevõtjad, väiketootjad ja toidupakkujad saaksid üksteist teadlikumalt toetada. Just selline koostöö ja üksteise märkamine aitab piirkonnal tugevamaks kasvada.

Fotol Kõnnu Viinaköögi perenaine Katrin Valdre ja Põhja-Eesti toiduprojekti juht märgist üle andmas.
Kohalikud toidukohad vajavad ka meie märkamist
Restoranide nädal sai läbi, aga meie võimalus kohalikke toidukohti toetada jääb. Selleks ei pea ootama järgmist erisündmust ega suurt tähtpäeva. Piisab, kui võtame aeg-ajalt ette väikese väljasõidu, kutsume sõbrad või pere sööma või astume sisse mõnda piirkonna kohvikusse või restorani.
Iga külastus loeb. See on võimalus tunnustada inimeste tööd, hoida kohalikke ettevõtteid elus ja aidata kaasa sellele, et ka tulevikus oleks meil põhjust Lahemaale tulla – mitte ainult suvel, vaid igal aastaajal.
Võib-olla tasubki endalt küsida: millal ma viimati võtsin aega, et minna loodusesse, nautida head kohalikku toitu ja lihtsalt olla? Ning millal ma viimati külastasin mõnda oma kodupiirkonna või lähedal asuva piirkonna väikest toidukohta?
Me ei saa oodata, et meie piirkonna toidukohad oleksid alati olemas, kui me ise neid ei külasta.

Eha Paas
Põhja-Eesti toiduvõrgustiku projektijuht
________________________________________
Lahemaa restoranide nädal toimus LEADER koostööprojekti „Põhja-Eesti Paepealsed maitsed!” raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.

Jaga:

TAOTLE MÄRGIST

Märgist saavad taotleda Põhja-Eestis tegutsevad toidutootjad, -käitlejad ja teenusepakkujad, kes on valmis kandma märgise missiooni ja väärtusi ning vastavad taotluses toodud kriteeriumitele.

Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist antakse välja piirkonna kohaliku toidu toormetootjatele ja toidutöötlejatele, kohaliku toiduga toitlustajatele (sh majutusasutused ja kohalikku toitu tutvustavad programmid).