UUDISED

Foto Kaisa Linno, külaringi testimisel kohalike maitseid nautimas.
Lahemaa kogukonnaturismi arenguprogramm valmis MTÜ Arenduskoja Leaderi koostööprojekti „Põhja-Eesti Paepealsed maitsed!“ raames koostöös Lahemaa Turismiühingu ja MTÜga Ökokuller. Kaasrahastaja Euroopa Liit.
Programmi eesmärk ei olnud lihtsalt luua uusi turismitooteid, vaid töötada välja kogukonnakeskne protsess, mille käigus sünnivad turismikogemused kohalike inimeste teadmiste, lugude ja koostöö ning piirkonnale omase toidu pakkumise kaudu.
Kogukonnaturismi käsitleti kui turismimudelit, kus kogukond ise otsustab, kuidas oma kodukohta tutvustada, kuidas külalisi vastu võtta ning kuidas turismist saadav kasu jääks võimalikult suurel määral kohalikku piirkonda. Programmi lõpptulemuseks said Lahemaa külade ringid – külastuskogemused, kus kohalikud inimesed avavad külalistele oma küla looduse, ajaloo, tänapäevase elu, inimesed ja toidukultuuri.

1. Ühine arusaam – miks me seda teeme?
Arenguprogramm algas ühise avaseminariga Viinistul ja Muinastaide Kojas. Selle eesmärgiks oli ühise mõtteviisi kujundamine. Seminari keskmes oli rahvusvaheliselt tunnustatud turismimõtleja Anna Pollock, kes rääkis regeneratiivsest turismist ning sellest, kuidas turism saab toetada kogukondade heaolu, tugevdada kohalikke suhteid ning luua tähenduslikke kohtumisi kohalike ja külaliste vahel. Tema mõte, et kõige väärtuslikumad turismikogemused sünnivad päris inimeste ja päris kohtade kohtumisest, sai kogu arenguprogrammi kandvaks ideeks.
Esimeses töötoas ei otsitud veel marsruute ega vaatamisväärsusi. Selle asemel küsiti:
Milline on meie küla?
Milliseid tundeid see meis tekitab?
Milline on selle lõhn, heli, maitse ja rütm?
Mille poolest on meie kodukoht eriline?
See muutis osalejate vaatenurka. Küla hakati nägema mitte objektide kogumina, vaid elava paigana.

2. Kõigepealt õpiti oma küla tundma
Seejärel algas kõige mahukam osa kogu protsessist – oma küla uuesti avastamine. Osalejad kaardistasid süstemaatiliselt:
– kohalikud inimesed ja nende oskused;
– kogukonna eestvedajad;
– ettevõtted ja talud;
– loodusväärtused;
– kultuuripärandi;
– ajaloolised lood;
– kohalikud traditsioonid;
– toidu ja käsitöö;
– igapäevaelu.
Oluline oli märgata ka seda, mida kohalikud ise sageli enesestmõistetavaks peavad – külapood, vana saun, kalur, puutöömeister või külajutud, mida räägitakse naabrite vahel. Just neist kujunesid hiljem kõige väärtuslikumad turismikogemused.

3. Inspiratsiooni otsiti teistelt kogukondadelt
Järgmisena sõideti kahepäevasele õppereisile Setomaale. Reisi eesmärgiks oli näha, kuidas kogukond saab ise oma kultuuri väärtustada ja tutvustada.
Külastati Seto talumuuseumi, kodurestorane, käsitöötalusid, Seto Külävüüd, kohalikke ettevõtjaid ja kogukonnaliidreid. Kõikjal oli näha sama põhimõtet – inimesed ei müünud üksnes teenust, vaid oma eluviisi, identiteeti ja kogukonda. Tagasisõidul arutati juba, milliseid mõtteid võiks Lahemaale kaasa võtta ning kuidas neid kohandada kohaliku kultuuri ja kogukonnaga.

4. Seminarid ja töötoad – ideest toimiva kogemuseni
Pärast õppereisi korraldati kaks seminari ja üks töötuba. Kogukonnaturismi arenguprogramm oli üles ehitatud nii, et iga seminar ja töötuba viis osalejaid samm-sammult lähemale oma küla ringi valmimisele. Igal kohtumisel oli kindel eesmärk ning sellele järgnes praktiline kodutöö, mida järgmises etapis ühiselt arutati ja edasi arendati. Iga kohtumine toimus ühes programmis osalevas külas, mida kohalikud teistele ka tutvustasid. Nii kujunes kogu protsess pidevaks õppimise, katsetamise ja üksteiselt õppimise ringiks.
Vergi arenguseminaril keskenduti Lahemaa identiteedile. Arutleti kogukonnaturismi olemuse üle, vaadeldi Lahemaa erinevate piirkondade eripära ning mõeldi, kuidas iga küla võiks suhestuda kogu rahvuspargiga. Samuti käsitleti väärtusi ja piiranguid, millega kaitsealal turismi arendades arvestada tuleb.
Hara seminaril liiguti juba konkreetsete toodete arendamise juurde. Õpiti koostama külaringi ülesehitust ja hinnastamist ning arutleti kohaliku toidu rolli üle. Eraldi käsitleti, kuidas kodudes või külakeskkonnas toitu turvaliselt ja külalislahkelt pakkuda ning kuidas leida igale külale iseloomulik maitseelamus.
Valgejõe töötoas tutvustasid kõik külad oma esialgseid ringe. Üheskoos arutati läbi marsruudid, lood, hinnad, sihtrühmad ja turundus. Koolitajate, ekspertide ning teiste osalejate tagasiside aitas ringe muuta terviklikumaks ja paremini külastaja ootustele vastavaks.
Kogu arenguprogrammi vältel oli oluline roll aruteludel ja vastastikusel tagasisidel. Sageli osutusid kõige väärtuslikumaks just teiste külade tähelepanekud ja soovitused, sest need aitasid oma toodet vaadata külastaja pilgu läbi.

5. Küla muutus looks
Kui vajalik materjal oli kogutud, hakati seda siduma terviklikuks külastuselamuseks. Iga küla otsis vastust küsimusele: Mis on meie üks suur lugu? Selle asemel, et jutustada külast kõike, otsiti läbivat teemat, mis ühendaks kogu külastuskogemuse. Näiteks hakkasid kujunema järgmised ideed:
Võsupere – töö ja tööstuse kujunemine mõisatöölistest ja kolhoosikeskusest tänapäevase ettevõtluseni;
Käsmu – koostegemine läbi rannaküla ajaloo;
Kolga – vesi kui elu alus;
Valgejõe – elu suure maantee ääres.
Sellest kujunes iga küla identiteet, mille ümber hakati üles ehitama kogu külaringi.

6. Külaring ei ole ekskursioon
Programmi läbis arusaam, et tegemist ei ole tavapärase giidituuriga. Külaring on kohtumine kohaliku inimesega. Sellepärast lepiti kokku ühistes põhimõtetes, et iga külaring peab:
– rääkima ühe tervikliku loo;
– näitama küla tänapäevast elu;
– kaasama kohalikke inimesi;
– pakkuma kohalikku toitu;
– võimaldama külalisel ise midagi teha;
– kasutama kõiki meeli;
– looma võimaluse kogukonnale midagi tagasi anda.
Oluline oli ka see, et iga giid räägib oma isikliku loo – miks ta siin elab ja mida see koht talle tähendab. Just see muudab kogemuse usutavaks ja meeldejäävaks.

7. Testimine oli sama oluline kui loomine
Viimases kolmes töötoas keskenduti juba valminud toodete praktilisele testimisele. Ringid läbiti ühiselt ja koos ekspertidega. Hinnati nii lugude ülesehitust, ajakasutust, marsruudi loogikat kui ka külastaja kaasamise võimalusi. Eesmärk oli enne avalikku pakkumist teha veel viimased täiendused.

8. Piloteerimine päris külastajatega
Arenguprogrammi viimases etapis tutvustati Lahemaa 55. sünnipäeva ürituste raames külade ringe juba päris külastajatele. See oli kogu programmi oluline verstapost – esimest korda said kogukonnad näha, kuidas nende loodud kogemused tegelike külaliste jaoks toimivad.
Külastajate tagasisidet koguti vahetult pärast ringe ning seda peeti eriti väärtuslikuks just seetõttu, et tegemist oli inimestega, kes ei olnud arenguprogrammis osalenud. Nende tähelepanekud olid ausad, vahetud ja erapooletud. Piloteerimise käigus selgus, et kõige paremini toimivad lood, mis lähtuvad ühest selgest teemast, seovad mineviku tänapäevaga ning jätavad ruumi vestlusele ja küsimustele. Tagasiside põhjal täpsustati marsruute, lühendati või täiendati lugusid, parandati ajakasutust ning kohaliku toidu pakkumist. Kõige olulisemaks peeti seda, et külastaja tunneks end oodatud külalisena, mitte lihtsalt ekskursioonil osalejana.

Just praktiline katsetamine kinnitas, et kogukonnaturismi toodet ei saa täielikult valmis kirjutada laua taga. Alles kohtumine päris külalisega näitab, millised lood kõnetavad, millised tegevused loovad emotsiooni ning kuidas kujuneb külastajale terviklik kogemus.

Tulemus

Programmi lõpuks valmis kuus erinevat Lahemaa külade ringi, mille lõid kohalike külade inimesed ise:
Kolga – läbi kaheksa sajandi
Kolgas põimuvad ühte jalutuskäiku kaheksa sajandit ajalugu ja tänapäevane külaelu. Koos kohalike giididega liigud läbi endise kloostriaseme ja mõisaansambli, kuuled lugusid mõisaajast, nõukogude perioodist ning tänapäeva kogukonnast. Teel saad tuttavaks rannakeelega, kohtud kohalike inimestega ning lõpetad ringkäigu Kolga muuseumis koduse tee ja maitseelamusega. Kolga on Lahemaa läänevärav – küla, kus keskaeg, mõisakultuur, kogukonna ettevõtlikkus ja nooruslik maaelu moodustavad ainulaadse terviku.
Kontakt: Nele Reial, nelereial@gmail.com, 5666 5066

Valgejõe – mööda lugude jõge
Valgejõel jutustab iga peatus oma loo. Jalutuskäik algab ajalooliste kaartide ja vanade ürikute juures ning viib edasi üle jõe sildade, mööda lahingupaikadest ja küla mälestustest kuni mälukuurini välja. Ringkäiku saadavad põnevad küsimused ja ootamatud seosed, mis panevad tuttavaid paiku uue pilguga vaatama. Soovi korral saad külastada ka kohalikku veinitalu. Valgejõe näitab, kuidas ühe väikese küla lugu on sajandite jooksul põimunud Euroopa ajaloo, sõdade, looduse ja kohaliku kogukonna igapäevaeluga.
Kontakt: Allan Alaküla, allan.alakyla@gmail.com, 508 4292

Suurpea – suletud sõjaväelinn
Suurpea avab ukse paika, kuhu veel mõnikümmend aastat tagasi kõrvalistel inimestel asja ei olnud. Endises nõukogude sõjaväelinnakus jalutades kuuled lugusid külmast sõjast, kinnisest piiritsoonist ja sadadest inimestest, kes siin omal ajal elasid ja töötasid. Mahajäetud militaarrajatised ning tänapäevane külaelu loovad erilise kontrasti, mis aitab mõista Lahemaa keerulist lähiajalugu. Kosutust pakub kodukohvik. See on ring neile, keda huvitavad ajalugu, militaarpärand ja paigad, kus minevik on tänaseni selgelt nähtav.
Kontakt: Õnne Arba, onnearba@gmail.com, 5330 4047

Käsmu – koostöö läbi aegade
Käsmus saad tuttavaks legendaarse kaptenite küla looga kohalike inimeste pilgu läbi. Ringkäik viib rahvamajja, kirikusse ja meremuuseumisse, kus avanevad lood meresõidust, laevaehitusest ja kogukonnast, kes on sajandeid õppinud üheskoos tegutsema. Teel saad proovida merendusega seotud oskusi ning avastada, kuidas meri kujundab küla elu ka tänapäeval. Lisavõimalusena saab muuseumis süüa. Käsmu lugu räägib koostööst – sellest, kuidas inimesed on läbi aegade hoidnud kokku ning loonud väikese küla, mida tuntakse kaugel väljaspool Eestit.
Kontakt: Mari-Liis Vohli, vohlim@gmail.com, 527 9481

Võsupere – kolhoosiromantikast moodsa tööstuseni
Võsupere näitab Lahemaad hoopis teisest küljest. Kunagisest kolhoosikeskusest on kasvanud kaasaegne ettevõtlusküla, kus tegutsevad edukad metallitööstused ning inimesed loovad uusi võimalusi maal elamiseks ja töötamiseks. Ringkäigul saad teada, kuidas nii mõisa kui ka nõukogude pärand on kujundanud tänast küla, kohtud kohalike ettevõtjatega ning kuuled lugusid igapäevaelust Lahemaa südames. Võsupere tõestab, et rahvuspark ei tähenda ainult loodust ja ajalugu – siin sünnib ka tänapäevane ettevõtlus ja kogukonna tulevik.
Kontakt: Tiia Laidla, tiia.puusepp@gmail.com, 5646 4170

Vergi – rannarahva jälgedes
Vergis saad osa ehtsast rannaküla elust, kus meri on sajandeid kujundanud inimeste saatust. Jalutuskäik viib läbi külatänavate mere äärde ja ajaloolise sadamani, kus kohalikud jutustavad lugusid kalapüügist, laevaehitusest ja rannarahva kommetest. Teel saad mekkida kohalikke maitseid ning näha, kuidas vana rannakultuur elab edasi tänapäeva külaelus. Vergi on paik, kus meri ei ole ainult vaade, vaid eluviis – siin tunned kõige paremini Lahemaa põhjaranniku eripära ja rannarahva külalislahkust.
Kontakt: Kelli Suigusaar, kelli@wirkes.ee, 5332 8856

Kõik ringid on erinevad, kuid neid ühendab ühine põhimõte: Kohalikud avavad oma küla. Iga küla näitab Lahemaad erineva nurga alt ning koos moodustavad need tervikliku pildi rahvuspargist kui elavast kogukonnast, mitte ainult looduskaitsealast.Lahemaa kogukonnaturismi arenguprogramm ei loonud ainult uusi turismitooteid, see lõi kogukondades ühise arusaama sellest, kuidas jutustada oma kodukoha lugu nii, et sellest võidavad ühtaegu nii kohalikud inimesed kui ka nende külalised. hea meel on tõdeda, et külaringe on tulemas juurde, seega sügiseks saame teid üllatada veel mõne kogukonda avastava ringiga.

Väljakutsed
Kõige suuremaks proovikiviks osutus osalejate ajapuudus. Enamik kogukondade eestvedajaid panustas programmi vabatahtlikult ning arendustöö tuli teha oma põhitöö, ettevõtluse ja pereelu kõrvalt. Seetõttu kujunes toodete valmimine palju pikemaks protsessiks, kui nad esialgu planeerisid. Eriti aeganõudev oli materjalide kogumine. Paljud lood, vanad fotod ja mälestused ei olnud kirja pandud, vaid neid tuli ise talletada. Nende leidmine tähendas kohtumisi kohalike elanikega, arhiivides ja kodualbumites uurimist, lugude omavahelist võrdlemist ja kirja panemist.
Omaette väljakutse oli ka fookuse leidmine. Esialgu sooviti külalistele näidata võimalikult palju, kuid töö käigus sai selgeks, et tugev külaring vajab ühte läbivat teemat ja hästi jutustatud lugu. Sageli tuli loobuda mõnest huvitavast objektist või teemast, et kogu kogemus muutuks selgemaks ja mõjusamaks.

Miks see metoodika toimis?
Lahemaa kogukonnaturismi arenguprogrammi suurim väärtus ei olnud üksnes uute turismitoodete loomine, vaid kogukonna ühine õppeprotsess. Külad õppisid märkama oma tugevusi, väärtustama igapäevast elu ning jutustama oma lugu viisil, mis on huvitav nii külalisele kui ka kohalikele endile.
Sellest kujunes metoodika, mida saab kasutada ka mujal: alustada mitte vaatamisväärsustest, vaid inimestest, nende lugudest ja kogukonna identiteedist. Alles seejärel sünnib turismitoode, mis on ühtaegu autentne, kogukonda toetav ja külastajale tähenduslik. Tegelikult ei loodud mitte külaringe, vaid kogukondade eneseavastamise protsessi. Külade ringid olid selle loomulik tulemus.

Kaisa Linno
MTÜ Ökokuller

Jaga: