LOOD

Aastal 2006, eelmise kinnisvarabuumi hakul, tekkis meil äraütlemata kange soov kolida linnast ära, maale elama. Et aga soov oli elada küll maal, kuid tööl käia endiselt suures linnas, otsisime mingit ägedat hoonet nii umbes 60 km raadiuses Tallinnast. Leidsime Habaja küla vana Viinavabriku.

Ostetud majalahmakaga tuli kaasa ka veidi maad ning üks ürgne ja hiiglaslik rabarberipuhmas. Kohe esimesel kevadel tegime kooki. Ja kisselli. Ja veel kooki. Ja siis sai isu täis kah. Ei teagi, kas süüdistada eestlaslikku kokkuhoidlikkust (kõik tuleb ikka lõpuni ära kasutada!) või on see lihtsalt ihnsus (miski ei või raisku minna!) kuid otsustasime rabarbrist veini teha. Päris hea tuli. Või noh, vein kukkus välja lausa üle ootuste hea – kuiv, karge, samas kergelt joodav ja tuntava rabarbrimaiguga. Sõbrad-tuttavad kiitsid samuti heaks. Järgmisest saagist panime siis juba veidi rohkem veini käima ning peagi hakkas perenaine uurima ja katsetama, et kuidas see mull ikkagi sinna veinipudelisse saab. Et kuidas seda päris ehtsat pika ja peenikese mulliga vahuveini tehakse. Tänaseks on meil see traditsioonilinegi meetod – pudelis kääritamine üpriski käpas.

Lisaks rabarbrile väärindame omel moel teisigi Eestimaa marju, puuvilju ja taimi – Habaja Viinavabriku tootevalikus on puuviljaveinid-vahuveinid ja limonaadid nii õuntest, ebaküdooniatest, arooniatest, maasikatest-vaarikatest, erinevatest sõstardest ja mustikatest kuni hariliku kõrvenõgeseni välja. Tulge maitsma!

Habaja Viinavabrik, Villy Paimets

Jaga: